Háliida dahkat erohusa sámi buohccidivššárin
Isabel Kemi dovddai vuosttaš práksisáigodagas jo ahte pasieanttat atne árvvus dan go son váldá sámi buohccidivššároahpu.
– Go olmmoš lea buohcci ja hearki, de lea hirbmat dehálaš dovdat ipmirduvvon, ja pasieanttat muitalit ahte atnet árvvus dan go mii beassat sámástit guhtet guimmiineamet, dadjá Isabel Kemi.
24 jahkasaš guovdageaidnulaš lohka oasseáigge buohccedivššároahpu ruovttubáikkis, leame juste heivvolaš molssaeaktu sutnje.
Oahppu mii lea deaivvademiid bokte, sáhttá bures heivet sidjiide geat orro guhkkin eret.
– Gárvves oahppan sámi buohccidivššárin beasan válljet gos áiggun bargat. Dan botta go válddán oahpu, de beasan ain joatkit boazodoaluin iežan bearrašiin, dadjá Kemi.
Vaikko stuora oassi lohkanmearis lea dárogillii ja eŋgelasgillii, ii ge visot oahpahus leat sámegillii, de goitge dovdá Kemi stuora erohusa dán sámi oahpus ja eará fágain maid lea studeren universitehtas.
– Mii digaštallat fága sámi geahččanguovllus, ja go buot mu mielstudeanttat leat sápmelaččat, de in dárbbaš leat diet sámi studeanta guhte čađat ferte čilget áššiid eksohtalaš, sámi geahččanguovllus, dadjá Kemi.
– Vi trenger sykepleiere som forstår oss
Ieš son oahppá buoremusat go digaštallet lohkanmeari.
– Mus gal lea buorre dárogiella, muhto go mii galgat digaštallat detáljaid, dovdduid ja nyánssaid, de lea nu olu álkit dan dahkat iežan árgabeaigillii, iežan eatnigillii, dadjá Kemi. Son lea okta čieža studeanttas dan vuosttaš desentraliserejuvvon buohccidivššárstudeanttajoavkkus Guovdageainnus. Buohkat leat sámegielagat, muhtumat leat guhká bargan dearvvašvuođadoaimmahagas, ja earáin ges ii leat veahášge hárjáneapmi. 20 jagi ahkegaska buktá gelddolaš digaštallamiid iešguđetge vuolggasajis. Ieš son bargá dearvvašvuođadoaimmahagas seammás go váldá oahpu.
– Oapmahažžan mun easkka fuomašin man stuora mearkkašupmi buorre sámegielat buohccidivššáris lea olbmuid eallimii – ja man dehálaš giella ja kulturipmárdus lea maiddái dearvvašvuođadoaimmahagas, dadjá Kemi.
Beannot jagi lea jo studeren, ja 24-jahkásaš lea beassan oaidnit man olu vejolašvuođat bargosuorggis leat. Ieš jurddaša váldit viidáset oahpu psykiátralaš buohccidivššárin.
– Mun ledjen veaháš eahpesihkar ahte lea go dá maid háliidan dalle go álgen ohppui. Dál ávžžuhan sámi buohccidivššároahpu buot sámegielagiidda geat háliidit bargat olbmuiguin. Buohccidivššárbargu lea hirbmat mearkkašahtti ja das leat nu olu válljenvejolašvuođat. Sámi buohccidivššárin dus lea erenoamášgelbbolašvuohta lassin dalán go gearggat bachelorain, dadjá Kemi, dadjá Kemi.
2022 čavčča rájes ožžot maid oasseáigge buohccidivššárstudeanttat ekonomalaš doarjaga go leat práksisis, nu movt buot ollesáigge buohccidivššárstudeanttat ožžot.
Loga eanet ja oza ohppui:
Ohcanáigemearri golggotmánu 16.10.2022 ja álgin báikkálaš čoahkkanemiiguin Guovdageainnus ođđajagimánu 2023
Sykepleie (deltid) - bachelor: Buohccidikšu (oasseáiggi, čoagganeamit) – bachelor | UiT
Andre studenthistorier
Ceselia Høyvik Rokne
Fiskeri- og havbruksvitenskap - bachelor
Tromsø
Arbeidsliv
Mads Martinsen
Fiskeri- og havbruksvitenskap - master
Tromsø
Arbeidsliv
Tove Holmström
Indigenous Studies - master
Tromsø
Arbeidsliv