– Internáhtaskuvllat váikkuhedje olles buolvva sámegiela

18.11.16 Stig Brøndbo
Vi gjør oppmerksom på at denne artikkelen er over to år gammel, og kan ha innhold som er utdatert.

Internáhtaskuvllat dáppe davvin dahke ahte sámegiella rievddai, čájeha UiT Norgga árktalaš universitehta ođđa dutkan.

Gielladutki Lene Antonsen, ja professor Laura Janda leaba sámi girječálliid giela vuođul ráhkadan gráfa mii čájeha mo giella rievdá sákka justa dan áigodagas go internáhtaeallin lassánii sákka, ja ollu sámi mánát orro eanaš oasi jagis internáhtas eaige beassan hupmat eatnigielaset.
Artihkkalis maid dutki guovttis leaba čállán leat ovdamearkkat das mo davvisámegiella lea rievdan, dás leat ovdamearkkat románas Kátjá, maid Elle Márjá Vars lea čállán. Govas leat guokte vuogi muitalit oamasteami. Bajit vuohki (1a) addá 81 iešguđetlágan sojahanhámi, vuoli vuohki addá beare 9 sojahanhámi.

Dalle go Norgga eiseválddit jagi 1959 rájes viiddidedje skuvlajagi sákka, de mánát 7-jahkásažžan juo šadde orrut olles skuvlajagi internáhtaskuvllain, ja besse ruoktot dušše skuvlaluomuin. Máŋgga skuvllas lei sámi mánáid eatnigiella gildojuvvon.
– Seammá áigodagas oaidnit ahte sámegiella rievddai. Mánát geat šadde bajás dán áigodagas, masse oasi giela riggodagas, lohká Laura Janda, gii lea Giela ja kultuvrra instituhta professor, UiT Norgga árktalaš universitehtas.

Dáhpáhuvai oktanaga
Janda ja dutki Lene Antonsen leaba ovttas dutkan davvisámi čáppagirjjálašvuođa teavsttaid, maid čállit leat riegádan 1800-logu loahpas gitta 1970-logu rádjai.  
– Beroštupmi dán fáddái bohciidii dalle go álgen jorgalit romána davvisámegielas eŋgelasgillii, ja oidnen ahte girjjis leat guokte vuogi muitalit oamasteami dahje gullevašvuođa, ja ii lean nu álki oaidnit manne čálli válljii geavahit nuppi ovdal nuppi. Go guorahalaime ollu teavsttaid ja geavaheimme statistihka, de oinniime mo giella lei rievdan, ja ahte dat rievdan dáhpáhuvvá erenoamážit dalle go mánát šadde orrut guhkit áigge internáhtaskuvllas, dadjá Laura Janda.

81 hámis 9 hápmá
Sámegillii leat guokte vuogi muitalit oamasteami: son manná iežas latnjii. Dán huksehusas sojahuvvo iežas-sátni persovnna mielde ja sánis leat ovcci iešguđetlágan hámi: iežan, iežat, iežas, jna.  Nubbi vuohki lea lasihit oamastangehčosa substantiivii: son manná latnjasis. Dáinna vugiin šaddet 130 sojaheami, mat addet 81 iešguđetlágan hámi latnja-sánis, sihke kásusa ja persovnna mielde: latnjasan, latnjasat. lantnjasii....
– Huksehus mas leat 81 sojahanhámi lea dieđusge váttis oahppat, lohká Laura Janda. Ja Janda ja Antonsena dutkan čájeha ahte dát lei dábáleamos vuohki teavsttain maid boarráseamos girječállit leat čállán. Čállit geat leat riegádan nuppi máilmmisoađi maŋŋel, leat dan sajis eanet ahte eanet geavahan iežas-sáni sojahemiid.
– Dákkár nuppástuvvamat leat dábálaččat go minoritehtagiella lea deattu vuolde, lohká Lene Antonsen. Maiddái eará gielaid dutkan čájeha ahte giela váddáseamos huksehusat rivdet go mánát eai gula olles giellariggodaga doarvái beaivválaččat, eai ge doarvái guhká bajásšaddamis.
Eanet rievdamat?

UiT-dutkit jáhkkiba ahte eanet giellarievdamat leat dáhpáhuvvan áigodagas go internáhtaskuvla šattai stuora oassin mánáid bajásšaddamis.
– Mánát geat orrot internáhtas ledje unnán ruovttus, sii eai oahppan buot giela huksehusaid nu bures danne go eai gullan giella seammá dávjá ja seamma láhkai go dat mánát geat šadde bajás ruovttus, lohká Laura Janda.

Janda ja Antonsena bohtosat leat aiddo almmuhuvvon artihkalin Diachronica-áigečállagis, mii lea okta dain ovddimus gielladutkama áigečállagiin.

På Twitter   #norgesarktiske