SAMINOR
SAMINOR

SAMINOR – Dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeapmi guovlluin gos sápmelaččat, dážat ja kvenat orrot

SAMINOR leat máŋga báikkálaš dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeami mii čohkke dieđuid guovlluid álbmoga dearvvašvuođa, buozanvuođaid, givssiid ja eallindilálašvuođaid birra. Iskkadeamit čađahuvvojit sullii juohke logát jagi ja dál iskat dearvvašvuođa ássiin goalmmát geardde dihto suohkaniin Innlánddas, Trøndelágas, Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus. Dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeapmi SAMINOR lea okta dain deháleamos diehtogálduin sámi ja Davvi-Norgga álbmoga dearvvašvuođas ja eallindiliin. 

SAMINOR oassálastiide

Mii bovdet buohkaid gaskal 40 ja 79 jagi geat ásset gielddain gos SAMINOR 3 čađahuvvo searvat iskkadeapmái. Beroškeahttá sohkabealis, dearvvašvuođas dahje kultuvrralaš duogážis. Lea eaktodáhtolaš ja nuvttá searvat.

Go searvvat de deavddát jearahallanskovi iežat birra ja finat álkes dearvvašvuođaiskkadeamis min dutkanstašuvnnas.

Sii geat bovdejuvvojit ožžot reivve poasttas mas lea

Jus ii heive boahtit dalle go leat bovdejuvvon, de sáhtát boahtit vaikko goas min rahpanáiggiid siskkobealde. Geahča rahpanáiggiid ja goas mii boahtit du suohkanii.

Jus it hálit searvat, de it dárbbaš maidege dahkat. Mii sáddet guokte reivve ja SMS-muittuhusa. Dan maŋŋá mii eat sádde šat maidege.

Jus leat gažaldagat de sáhtát riŋget dahje sáddet midjiide dieđu +47 406 49 469, dahje sáddes e-poastta saminor@uit.no. Telefonáiggit leat árgabeivviid dii. 10.00-14.00.

Buohkat geat servet iskkadeapmái leat mielde vuorbádeamis ja sáhtát vuoitit el-sihkkela, valáštallangiehtadiimmo ja eará fiinna vuoittuid. Mii almmuhit vuoittu iežamet neahttasiidduin ja váldit oktavuođa vuitiin. Du persovdnasuodjalus vuhtiiváldojuvvo.

Na čađahuvvo iskkadeapmi

  • don deavddat jearahallanskovi digitálalaččat dahje báberhámis
  • don boađát min lusa fysalaš iskkadeapmái dan suohkanis gos orut. Iskkadeapmi ádjána sullii 40 minuhta. Lassiiskkadeapmi sidjiide geat leat gaskal 70-79 jagi ádjána sullii 30 minuhta.

Na čađahuvvo fysalaš iskkadeapmi

  • mii mihtidit allodaga ja deattu, birramihtu seakkáža ja alimiid bokte, váimmu ritmma (EKG), varradeattu ja váimmu ravkasa (pulsa) go leat muosis, giehtačárvema. Oasseváldit badjel 70 jagi bovdejuvvojit liige iskkadeapmái gos iskat balánssa, doaibmanávccaid dego čohkkedit ja čuoččahit, muittu ja konsentrašuvnna
  • mii mihtidit geahppáid kapasitehta (spirometri) muhtin dihto oasseváldiin
  • muhtin oasseváldiid jearrat atnit akitivitehtamihtu ovtta vahku
  • mii jearrat oasseváldiin attáše go varraiskosiid, gožžaiskosa ja vuoktaiskkosa

Daid dieđuid oaččut iežat birra

maŋŋel iskkademiid oaččut diehtit bohtosiid iežat mihtidemiid ja muhtin ráje varraanalysain nu movt varraproseantta, guhkesáiggi varrasohkkara meriid. Jus muhtin dáin mihtidemiin čájeha dárbbu medisiinnalaš dikšui, de ávžžuhuvvot mannat doaktára lusa. Don sáhtát válljet ahte it siđa alccet čájehit iskosiid bohtosiid

Buot dieđut maid attát iskkadeamis vurkejuvvojit dorvvolaččat databásii man datagieđahalli lea UiT Norgga árktalaš universitehta. Buot dieđut ja iskosat vurkejuvvojit almmá nama ja riegádannummara haga. Dat mearkkaša ahte du ii sáhte identifiseret ja ahte dutkit eai beasa diehtit gii don leat. Buot bargiin lea maid jávohisvuođageatnegasvuohta. Dieđut mat čohkkejuvvojit galget adnot boahttevaš dutkamii. Dutkanprošeavttat mat háliidit anit SAMINOR dieđuid fertejit ohcat lobi. Dás sáhtát lohkat eambbo persovdnasuodjalusa, dutkamuša ja mieđáhusa birra.

Du oassálastin lea mávssolaš oallugiidda!

Go searvvat, de leat deaŧalaš veahkkin dearvvašvuođadutkamii. Guorahallama bohtosat sáhttet muitalit olu álbmoga dearvvašvuođadili birra, ja dat dieđut leat deaŧalaččat suohkaniidda, gielddaide, fylkkagielddaide, dearvvašvuođaeiseválddiide ja Sámediggái. Daid dieđuid sáhttet atnit bidjat johtui doaimmaid mat addet álbmogii buoret dearvvašvuođa ja heivehuvvon dearvvašvuođabálvalusaid.


Gažaldagat ja vástádusat
Persovdnasuodjalus ja mieđiheapmi

Dutkiide

Kvinne på kontor
 Foto: Jonatan Ottesen

Buohkat geain lea dutkangealbu (ph.d. dahje sullasaš) ja geat leat čadnojuvvon dutkanásahussii, sáhttet ohcama bokte guorahallat SAMINOR dieđuid. 

Váldonjuolggadus lea sáddet ohcama SAMINOR prošeaktastivrii ovdalgo sádde ohcama Medisiinnalaš ja dearvvašvuođafágalaš dutkanetihka regionála lávdegoddái – REK:i. SAMINOR prošeaktastivra doallá mánnosaš čoahkkimiid main meannudit ohcamiid. Go ohcan dohkkehuvvo, de galgá prošeaktajođiheaddji ohcat prošeavtta dohkkehuvvot REK:s. 

Sámi dearvvašvuođadutkama njuolggadusaid vuođul galgá buot dearvvašvuođadutkamii leat sámi oktasaš mieđiheapmi. Sámediggeráđđi lea dán mieđihanválddi addán Sámi dearvvašvuođadutkama áššedovdi etihkalaš lávdegoddái. Buot prošeavttat mat ohcet beassat geavahit SAMINOR:i gulli dieđuid, fertejit ohcat sámi oktasaš mieđiheami. Lávdegoddi lea hábmen sierra ohcanbagadusa

Go lea ožžon REK-dohkkeheami ja oktasaš mieđiheami, de galgá sáddet mearrádusaid SAMINOR prošeaktastivrii vai sáhttá dahkat šiehtadusa. Šiehtadusa galgá vuolláičállit ovdalgo oažžu dieđuid. 

Buot prošeavttat mat čatnasit UiT Norgga árktalaš universitehtii ja gieđahallet persovdnadieđuid, galget dieđihuvvot Norgga dutkandieđuid guovddážii (NSD) UiT njuolggadusaid vuođul. Dutkanovddasteaddji ásahus galgá árvvoštallat dárbbu čađahit persovdnaváikkuhusárvvoštallama (DPIA). 

SAMINOR dáhtageigema oktavuođas gáibiduvvo máksámuš maid máksá okte. Golut gokčet oasi dáhtágeigema goluin, ja oasi goluin SAMINOR dáhta viidásat hálddašeamis ja kvalitehtasihkkarastimis. Dakkár dáhtačoahkki mii vástida ovtta ph.d.-/postdoavtter-/dutki-prošektii (3-4 artihkkala), máksá 83 000 ru. lassiárvodivada haga. Dakkár prošeavttaide main leat uhcit dahje eanet prentosat, lea submi 26 000 ru. lassiárvodivada haga juohke plánejuvvon artihkkala nammii. Studeantaprošeavttaide ii leat dárbu máksit maidege dáhtageigema ovddas, ja juohke studeantaprošeavtta nammii lea lohpi almmuhit 1 artihkkala. 

Jus ležžet gažaldagat, váldde oktavuođa SAMINOR jođiheaddjin Ann Ragnhild Broderstad`ain dahje prošeaktastivrra oktiiordnejeaddjin Gunnhild Skjold`ain. 

Ohcama sáddet deike: saminor@uit.no


Almmuheamit main leat dutkandieđut SAMINOR

Ođđasat





SAMINOR birra

Naustvegg med figurer laget av blåser
Foto: Fotodama AS

SAMINOR lea stuorra álbmotvuđot dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeapmi ja okta deháleamos diehtogálduin sámi ja Davvi-Norgga guovlluálbmoga dearvvašvuođa- ja eallindiliid birra. SAMINOR-iskkadeapmi čađahuvvo guovlluin gos álbmogis lea sámi, kvena ja dáčča duogáš.  

SAMINOR deattuha erenoamážit sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja eallindiliid, ja dát álgoálbmotperspektiiva dagaha SAMINOR áidnalunddot dáhtabáŋkun nationálalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Seammas maid fátmastit kvena ja norggasuopmelaš álbmoga, mat leat okta Norgga nášunála minoritehtain. Sámi dearvvašvuođadutkama guovddážis lea ovddasvástádus iskkadeamis ja dat bargá ovttas iešguđet dutkanjoavkkuiguin mat maiddái čađahit dearvvašvuođadutkama álgoálbmotservodagain. Sámi dearvvašvuođadutkama guovddážis lea ovttasbargu iešguđet dutkanjoavkkuiguin mat maiddái čađahit dearvvašvuođadutkama álgoálbmotservodagain Kanadas, USA:s, Austrálias, Aotearoas, Dánmárkkus/Ruonáeatnamis ja Ruoŧas. 

Guokte dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeami leat čađahuvvon, SAMINOR 1 jagiid 2003 ja 2004, ja SAMINOR 2 jagi 2012 rájes jagi 2014 rádjai. SAMINOR 3 lea plánejuvvomin. 

  

SAMINOR 1–3

Jahki 

Namma 

Oassálastiid lohku 

2003–2004 

SAMINOR 1 

16 865 nissona ja albmá 

2012 

SAMINOR 2 Ceahkki 1 – jearahallanskovve-iskkadeapmi 

11 600 nissona ja albmá 

2012–2014 

SAMINOR 2 Ceahkki 2 – klinihkalaš iskkadeapmi 

6004 nissona ja albmá 

2021–2022 

SAMINOR 3 – kvalitatiiva jearahallandutkkus  (čađahuvvomin dál) 

  

2023–2025 

SAMINOR 3 – jearahallanskovve-iskkadeapmi ja klinihkalaš iskkadeapmi (plánejuvvomin) 

 

 

 


Dutkanprošeavttat mat atnet SAMINOR dieđuid
Loahpahuvvon prošeavttat mat atnet SAMINOR dieđuid

Váldde oktavuođa minguin


Logg inn / Login