SAMINOR 2


SAMINOR 2 lea nubbi dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeapmi dain guovlluin gos sápmelažžat ja dážat orrot, maid UiT Norgga árktalaš universitehta Servodatmedisiinna instituhta Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš (SDDG) čađahii jagiid 2012–2014.

English flag icon    Norsk flaggikon   

 

SAMINOR 2 čađahuvvui guovtti ceahkis. Ceahkki 1 lei jearahallanskovveiskkadeapmi mii čađahuvvui Davvi-Norgga ja Trøndelága 25 suohkanis  gos lea sápmelaččat ja dážat orrot. Iskkadeapmi čađahuvvui seamma guovlluin go SAMINOR 1. Dasa lassin bođii Mátta-Várjjat mielde ođđa suohkanin. Guđa suohkanis ledje dušše muhtun biirret mielde. Ceahkki 2 (klinihkalaš iskkadeapmi) čađahuvvui logi válljejuvvon suohkanin, mat ledje oassálastán SAMINOR 1:i ja SAMINOR 2 vuosttaš ceahkkái. 

 

SAMINOR 2, ceahkki 1 – jearahallanskovveiskkadeapmi

Ođđajagimánus jagi 2012 sáddejuvvui 8-siidosaš jearahallanskovvi buohkaide gaskal 18-69 jagi válljejuvvon regiovnnas, oktan bovdehusreivviin (bovdehusreive dárogillii ja davvisámegilliibovdehusreivve dárogillii ja julevsámegilliibovdehusreivve dárogillii ja lullisámegillii). Jearahallanskovvi lei sihke davvisámegilliijulevsámegillii, ja lullisámegillii, lassin dárogillii. Vejolaš lei maid deavdit skovi interneahtas (dušše dárogillii). Statistihkalaš guovddášdoaimmahat čađahii sáddemiid Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža ovddas. Muittuhus (muittuhus dárogillii ja davvisámegilliimuittuhus dárogillii ja julevsámegilliimuittuhus dárogillii ja lullisámegillii) sáddejuvvui guktii sidjiide geat eai lean vástidan sáddejuvvon jearahallanskovvái, maŋŋá sullii 6 vahku ja 4 mánu vuosttaš bovdehusa maŋŋá.  

Suohkanat mat bovdejuvvojedje searvat 1. ceahkkái:

Finnmárkkus:

Kárášjohka, Guovdageaidnu, Porsáŋgu, Deatnu, Unjárga, Davvesiida, Áltá, Láhppi ja Fálesnuorri, Mátta-Várjjat.

Romssas:

Gáivuotna, Návuotna, Omasvuotna, Ivgu, Skánit ja Loabát

Nordlánddas:

Divttasvuotna, Evenášši, Árborde (Árbordde biire), Gaaloe (Maajehjaevrie biire), Áhkánjárga (Áravuomi biire)

Davvi-Trøndelágas:

Raarvihke ja oasit Nåamesjenmåelhkies (Trones ja Furuly) ja Snåase (Vinje)

Lulli-Trøndelágas:

Oasit Plassje suohkanis (Praahke)

Earret Álttá suohkana, ledje buot suohkanin unnit go 4000 ássi.

 

 

Oversikt over kommuner invitert til SAMINOR trinn 1

Oassálastin 1. ceahkkái, jearahallanskovveiskkadeapmái

 

 

Albmát

Nissonat 

Oktiibuot

Ahki

Gallis bovde-juvvo

Galle oassá-lasti

%

Gallis bovde-juvvo

Galle oassá-lasti

%

Gallis bovde-juvvo

Galle oassá-lasti

%

18-19

966

100

10,4

844

173

20,5

1 810

273

15,1

20-29

3 987

426

10,7

3 610

785

21,7

7 597

1 211

15,9

30-39

3 778

680

18,0

3 586

965

26,9

7 364

1 645

22,3

40-49

4 876

1 096

22,5

4 586

1 548

33,8

9 462

2 644

27,9

50-59

4 592

1 339

29,2

4 236

1 594

37,6

8 828

2 933

33,2

60-69

4 366

1 508

34,5

3 818

1 386

36,3

8 184

2 894

35,4

Oktiibuot

22 565

5 149

22,8

20 680

6 451

31,2

43 245

11 600

26,8

 

SAMINOR 2, ceahkki 1 – jearahallanskovveiskkadeapmi lea lagabui čilgejuvvon dán artihkkalis:

Brustad M, Hansen KL, Broderstad AR, Hansen S, Melhus M. A population-based study on health and living conditions in areas with mixed Sami and Norwegian settlements – the SAMINOR 2 questionnaire study. Int J Circumpolar Health 2014, 73: 23147.

 

 



SAMINOR 2, ceahkki 2 – klinihkalaš iskkadeapmi

SDDG čađahii SAMINOR 2, ceahki 2 – klinihkalaš iskkadeami, maiddái gohčoduvvon «Dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeapmin», jagiid 2012–2014 logi válljejuvvon suohkanis, mat buot ledje mielde SAMINOR 1:s ja SAMINOR 2 ceahkis 1. Dán iskkadeamis ledje ođđa jearahallanskovvi, muhtun válljejuvvon klinihkalaš iskkadeamit ja varraiskosat.

 

Suohkanat mat válljejuvvojedje leat mielde SAMINOR 2 ceahkkái 2

  • Skánit ja Evenášši (čakčamánus–golggotmánnui 2012)

  • Kárášjohka (ođđajagimánus–guovvamánnui 2013)

  • Guovdageaidnu (guovvamánus–njukčamánnui 2013)
  • Porsáŋgu (cuoŋománus–miessemánnui 2013)
  • Gáivuotna (čakčamánus–golggotmánnui 2013)
  • Omasvuotna (golggotmánus–skábmamánnui 2013)
  • Unjárga ja Deatnu (guovvamánus–cuoŋománnui 2014)
  • Ivgu (miessemánus–geassemánnui 2014).

 

 

Iskkadeami čađaheapmi

Ovdal iskkadeami ásahuvvui ovttasbargu suohkaniid jođihangottiiguin. Sii veahkehedje skáhppot lanjaid, luvvet suohkaniin dearvvašvuođabargiid ja muđuige. SDDG láigohii dahje oaččui luoikkasin lanjaid iešguđet suohkanin ja ásahii dutkanstašuvnna dan boddii go iskkadeapmi bisttii. Ledje eanaš báikkálaš dearvvašvuođabargit mat luvvejuvvojedje bargat dutkanstašuvnnas. Oktiibuot 70 láigohuvvon mielbargi ledje mielde čohkkenbarggus. 

Ulbmiljoavkun ledje olles álbmoga 40-79 jahkásaččat, beroškeahttá das serve go sii 1. ceahkkái vai eai. Sullii mánu ovdal iskkadeami sáddejuvvui gihpa poasttas dieđuiguin boahtti dearvvašvuođaiskkadeami birra (gihpa davvisámegilliigihpa kvenagillii). Moadde vahku maŋŋá sáddejuvvui persovnnalaš bovdehus (diehtočálus davvisámegillii), diibmogohččun (diibmogohččun davvisámegillii) ja jearahallanskovvi. Sullii gaskkamuttus iskkadanáigodaga ožžo sii geat eai lean vel fitnan iskkadeamis, muittuhusa poasttas (muittuhus davvisámegillii). 

Iskkadeapmái gulai klinihkalaš iskkadeapmi ja varraiskkusváldin. Oassálastit bivdojuvvojedje ovddalgihtii deavdit sáddejuvvon jearahallanskovi ja dan váldit fárrui ieš iskkadanbáikái. 70-79 jahkásaččat ožžo sierra jearahallanskovi mii lei heivehuvvon boarrásiidda. Nu gulle ge guokte jearahallanskovi 2. ceahkkái, nubbi skovvi 40-69 jahkásaččaid váráš mii lei 8 siidosaš (jearahallanskovvi davvisámegillii) ja nubbi skovvi fas 70-79 jahkásaččaid várás mii lei 4 siidosaš (jearahallanskovvi davvisámegillii). 

Klinihkalaš mihtut

Allodat, deaddu, čoarbeal- ja seakkášmihtu, ja pulsa ja varradeaddu mihtiduvvojedje.

 

Varraiskosat

Varraiskosat váldojuvvojedje borakeahttáivuođa haga. Guhkesáiggevarrasohkar (HbA1c) ja varraproseanta (Hemoglobin) analyserejuvvojedje dastán. Buot oassálastit ožžo fálaldaga oažžut čálalaš vástádusa daidda iskosiidda mat čađahuvvojedje stašuvnnas, oktan guhkesáiggevarrasohkkariin ja varraproseanttain. Eahpedábálaš gávdnosiid oktavuođas čujuhuvvojedje oassálastit viidáseappot fástadoaktárii. Eará varraiskosat galmmihuvvojedje ja sáddejuvvojedje UiT:i mii daid vurkii biobáŋkui. Buoideávdnasiid, diabetesa bioseavániid, vuolšedávástusaid ja ruovdedili, ja muhtun vitamiinnaid analyserii UNN 2014 čavčča. 2016 giđa analyserejuvvui D-vitamiidna Helssegis, Suomas. Maiddái muhtun válljejuvvon oassálastiid birasmirkkoanalysat čađahuvvojedje. Buot eará varraiskosat leat vurkejuvvon biobáŋkui boahtteáiggi analysaid várás.

 

 

Oassálastin 2. ceahkkái, klinihkalaš iskkadeapmi

 

 

Albmát 

Nissonat 

Oktiibuot 

Ahki 

Gallis bovde-juvvo 

Gallis oassá-laste 

% 

Gallis bovde-juvvo 

Gallis oassá-laste 

% 

Gallis bovde-juvvo 

Gallis oassá-laste 

% 

40-44 

867 

255 

29,4 

836 

388 

46,4 

1 703 

643 

37,8 

45-49 

907 

283 

31,2 

795 

364 

45,8 

1 702 

647 

38,0 

50-54 

883 

319 

36,1 

777 

406 

52,3 

1 660 

725 

43,7 

55-59 

897 

372 

41,5 

848 

481 

56,7 

1 745 

853 

48,9 

60-64 

970 

481 

49,6 

872 

535 

61,4 

1 842 

1 016 

55,2 

65-69 

930 

488 

52,5 

817 

504 

61,7 

1 747 

992 

56,8 

70-74 

591 

336 

56,9 

550 

333 

60,5 

1 141 

669 

58,6 

75-79 

424 

213 

50,2 

491 

246 

50,1 

915 

459 

50,2 

Oktii- buot 

6 469 

2 747 

42,5 

5 986 

3 257 

54,4 

12 455 

6 004 

48,2 

  

  

SAMINOR 2, ceahkki 2 – klinihkalaš iskkadeapmi lea lagabui čilgejuvvon dán artihkkalis:

Broderstad, AR, Hansen S, Melhus M. The second clinical survey of the population-based study on health and living conditions in regions with Sami and Norwegian populations – the SAMINOR 2 Clinical Survey: Performing indigenous health research in a multiethnic landscape. Scandinavian J Public Health 2019: 1403494819845574. Published online 6 May 2019.

  

 

Máhcaheapmi suohkaniidda


Dehálaš lea máhcahit máhtu dan álbmogii man mii dutkat. Dan barggu oktavuođas leat čállojuvvon raporttat válljejuvvon bohtosiiguin buot daid suohkaniidda mat ledje mielde SAMINOR 2 klinihkalaš iskkadeamis. Bohtosat sáhttet leat veahkkin eastadanbargui ja váikkuhit dakkár doaibmabijuid álggaheapmái mat ovddidit álbmotdearvvašvuođa ja buresbirgenfálaldagaid davvin. Danne sáhttá SAMINOR-iskkadeapmi leat mielde ollašuhttimin Álbmotdearvvašvuođalága gáibádusaid. Bohtosat sorjájit dattetge oassálastimis. Mađe eanebut oassálastet, dađe dárkilat gova sáhttit addit suohkaniidda álbmotdearvvašvuođas. 



Finansiering:

Ruhtadeapmi:

Dutkama leat čuovvovaš ásahusat ruhtadan:

  • Davvi-Norgga regionála dutkanfoanddat
  • Golbma davimus fylkkasuohkana
  • Davvi Dearvvašvuohta
  • Sámediggi
  • Sámi našunála gealboguovddáš – psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu (SÁNAG)
  • Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Ii ovttasge dáin ásahusain leat beroštusriidu iskkadeami ektui.