Šattolaš giettit ja sieđgarođut Stuorrajohgáttis. Govva: Kari Anne Bråthen.
Duottarsuovkka eanadaga dihte mas leat sihke rođut ja giettit leat ge Várnjárggas nu šattolaš oásat. Doppe mii gávdnat stuorámus biologalaš girjáivuođa.
Muhto lieggaset dálkkádagain mii vuordit ahte rođut sáhttet viidánit gittiide. Mii de geavvá daid šlájaide mat doppe ellet? Ja sáhttet go eallit mat guhtot leat veahkkin daidda?
Dáppe lea olu biebmu ja maid suodji dálkki ja biekka vuostá. Muhto dálkkádatrievdamat áitet dan stuora biologalaš girjáivuođa dáid guovlluin.
Johka dulvá juohke giđa ja buktá fiinnasádduid ja biepmu gittiide. Ja go doppe dávjá lihkahallojuvvo go eallit guhtot ja mannet dakko de šaddet ge olu máŋggalágan álbmás rásit ja urttat doppe.
Sieđgarođut leat buorit čiehkádansajit elliide nu go njoammiliidda, rievssahiidda ja eará lottiide.
Govva: Eeva Soininen
Sihke giettit ja sieđgarođut leat buorit guohtunguovllut bohccuide, ealggaide ja ciebaniidda.
Divrrit ja mollejeaddjit maid návddašit bures dan álbmás biepmu.
Govva: Geir Vie
Sáhpánat nu go duottarmuolddahat borret áinnas rásiid ja varas urbbiid mat šaddet eatnamis. Govva: Geir Vie
Ovtta ja seamma giettis leat mii registreren measta 60 iešguđetlágan rásse- ja urtašlája! Govva: Eeva Soininen
Oainnát go mii elliid dáid skirriid siste čiehkáda? Govva: Geir Vie
Dálkkádatrievdamiid dihte šaddet lieggaset geasit mat bistet guhkit.
Davimus ja alpiidna guovlluin oaidnit mii ahte rođut leat šaddagoahtán stuorát guovlluide gos ovdal ledje giettit.
Mii vuordit ahte dáppe Várjjagis maid šaddagohtet rođut eambbo. Dat áitá daid šattolaš legiid šládjamáŋggabealatvuođa.
Muhto eai go eanet ruoná miestagat ja rođut leat buorit dálkkádahkii?
Ii leat daddjon ahte lea nu. Vaikko dat váldet ge CO2, de maid dat sevdnjes miestagat váldet olu lieggasa ja sáhttet dahkat ahte temperatuvrrat loktanit vel eanet.
Giettit gos eallit guhtot gal baicca čatnet CO2 mii vurkejuvvo eatnamii. Dan dihte lea buorre dálkkádatdoaibmabidju diktit bohccuid guohtut doppe!
Duottarsuovkkas gos ii leat gieddešaddu ii leat liikká stuora variašuvdna habitáhtain, ii ge de sáhte leat nu olu šlájaide eallinbiras.
Dasa lassin dárbbašit maid eará šlájat, nu go gazzalottit, duottarsuovkka šlájaid, nu go sáhpániid. Jus giettit nohket, de dat sáhttá hirbmosit čuohcat olles ekovuogádahkii.
Govat: Eeva Soininen og Geir Vie
Movt sáhttit mii hehttet legiid rohttuluvvamis?
Buoremus veahkkeneavvu mainna hehtte vuovdiluvvama, de gávdnojit juo eallit mat atnet duottarsuovkka árvvus – namalassii eallit mat guhtot!
Vaikko sáhpánat leat ge unnit de dain lea stuora mearkkašupmi dasa ahte ii vuovdiluva beare sakka. Eambbo sáhpániid birra.
Dálvet dat orrot muohttaga vuolde biejuin ja ellet earret eará urbbiin. Dat hehttejit olu miestagiid ja rođuid leavvamis.
Eallit mat borret miesttagiid ja rođuid bohtet oažžut eanet biepmu go dálkkádat lieggana.
Seammás hehtte boazu sieđgarođuid leavvamis go guohtu dakko. Dakkaviđe go muhtun guovllus eai leat šat eallit guohtume, de oaidnit ahte jođánit rohttuluvvá.
Dainna lágiin leat bohccot midjiide veahkkin birget dálkkádatrievdamiiguin, seammás go dat besset borrat. Das lea duppal vuoitu de!
Váldit váras duottarsuovkka nanne dan biologalaš girjáivuođa dain šattuin mat doppe leat. Dat váikkuha maid daid šlájaide mat borret šattuid, ja boraspiriide mat fas ellet šaddoborriin.
Dan dihte lea earret eará sáhpániidda, ealggaide, rievssahiidda ja njoammiliidda dehálaš seailluhit duottarsuovkka.