Guoradallam Bájkes stádaj la gatjálvissjiebmáguoradallam mav tjadádijma jagen 2014. Dan ulmme l åttjudit ienep diedojt varresvuoda, kultuvra, ja iellemdile birra stáda álmmuga gaskan gudi li smávep suohkanijs jåhtålam gånnå edna sáme årru.
Bájkes stádaj - guoradallam varresvuoda, iellemdile ja identitiehta birra (Fra bygd til by)
Duogásj
Maŋemus 30 jagij tjadá li edna ulmutja jåhtålam bájkijs stádajda Vuonan. Stádaårro li viek moattebelak juogos gå sij duoppet dáppet båhti, iesjguhtik duogátjijn ja histåvråj. Sijáj vásádusá, guotto ja árvo gudi li stádajda jåhtålam diedon bájnniduvvá sijá familljaduogátjis ja bajássjaddamis, duodden duola dagu álldaris, sjierves, åhpadusás, virges ja sisbåhtusis.
Váj galggá åttjudit ienep diedojt varresvuoda, kultuvra, ja iellemdile birra stáda álmmuga gaskan gudi li smávep suohkanijs jåhtålam gånnå edna sáme årru de álgadij Sáme varresvuodadutkama guovdásj guoradallamav Bájkes stádaj, Norsk institutt for by- og regionforskning ja Sáme allaskåvlå siegen.
Dáhtádesigna ja metåvddå
Guoradallamin lidjin guokta oase:
Guoradallama vuostasj oasse lij registaranalijssa ållessjattukiellema vuostasj oase tjadá. Tjuovojma 25 jahkebuolva, riegádam 1950-74, majt de vidájagák áldarjuohkusijda juogijma. Statistihkalasj guovdásjbyråja dáhtájt jåhtema hárráj anijma viehkken tjuoldedittjat juohkkahattjav guhti årov smávep sáme suohkanin gå lidjin 15 jagága. Viettjaduvvin aj diedo gånnå dá ulmutja årrun jagen 2008, gå lidjin álldarin 33-57 jagága. Gehtjajma jus lidjin sæmmi suohkanin årrum agev, jus lidjin ruopptot jåhtåm maŋŋel gå lidjin ietjá bájkijn årrum, jus årrun ietjá sajijn lándan ja sierraláhkáj jus lidjin stádaj jåhtåm ja dåhku årrum.
Nuppát oasen sáddiduváj aj gatjálvissjiebmá påsta baktu sidjij gudi li jåhtåm vissa smávep suohkanijs ja stádajda, ja gudi vil uddnik stádan årru. Sijá máná gudi lidjin badjel 18 jagága aj gåhtjoduvvin oassálastátjit. Dá dáhtá sjaddi de vuodon dutkamij duon dán suorgen varresvuoda ja iellemvidjurij vuoksjuj.
Geográffalasj guovllo
Gåhtjojma juohkkahattjav riegádam 1950-1975 gut 15-jagágin åroj smávep suohkanin sihke sáme ja dáttja álmmugijn, valla guhti stádan åroj gå gåhtjoduváj. Dá tjuoldedum 23 smávep suohkana 7 guovlluj juogeduvvin.
- Sis-Finnmárkko: Kárásjjåhkå, Guovddagæjnno
- Lulle-Finnmárkko: Unjárga (Nesseby), Deatnu (Tana), Porsáŋgu (Porsanger), Gáŋgaviika (Gamvik)
- Alle-Finnmárkko: Fálesnuorri (Kvalsund), Láhppi (Loppa)
- Nuortta-Råmsså: Gáivuotna (Kåfjord), Omasvuotna (Storfjord), Ivgu (Lyngen), Návuotna (Kvænangen)
- Oarjje-Råmsså: Evenássje (Evenes), Skáne (Skånland), Rivtak (Gratangen), Loabák (Lavangen)
- Nordlánnda nuortta: Hábmer, Divtasvuodna
- Nordlánnda oarjje ja Nååmesjevuemie (Namdal): Aarborte (Hattfjelldal), Gaala (Grane), Namsskogan, Raavrhvijhke (Røyrvik), Snåase (Snåsa)
Ålles 51 stáda Vuonan lidjin fáron dán guoradallamin, dagu tjuorgaj lip mierkkim Gåvvusin 1:
Oslo, Biergun, Roandem, Steinkjer, Namsos, Råmsså, Bådåddjo, Vadsø, Kirkenes, Áltá, Hammerfest, Harstad, Narvijkka, Rana, Vefsn, Brønnøy, Alstahaug, Sarpsborg, Fredrikstad, Halden, Moss, Drammen, Holmestrand, Horten, Tønsberg, Sandefjord, Larvik, Skien, Porsgrunn, Risør, Arendal, Grimstad, Kristiansand.
Ulme
Guoradallam gehtjat gåktu ulmutja li jåhtålam moattetjerdak smáv bájkijs nuorttan stádajda Vuonan. Duodden sjaddá guoradallam buktet ienep máhtov varresvuoda, kultuvra ja iellemdile birra moattetjerdak álmmugin stádajn Vuonan, manna bajep ájggomus la åttjudit ienep máhtov sáme stádaårroj varresvuoda ja iellemdile birra.
Bájkes stádaj guoskat niellja oajvvetiemájt:
1) Jåhtem 2) Varresvuohta ja iellemdille 3) Gullut bájkkáj ja kultuvrraj 4) Giella
Registarguoradallama gávnnusa
Tjoahkkáj 22 997 ulmutja riegádin gaskan 1950 ja 1974 ja 15-jagágin årrun nágin dajs 23 sáme suohkanijs. Sijájs årrun 8318, dat merkaj birrusij 36 prosenta, stádan jagen 2008. 39 prosenta nissunijs ja 33 prosenta ålmmåjs lidjin stádaj jåhtåm.
Gatjálvissjiebmáguoradallam
Gåhtjojma gájkajt gudi riegádin gaskan 1950 ja 1974 ja 15-jagágin årrun nágin dajs 23 sáme suohkanijs ja guhti jagen 2014 soames dajs 51 stádajn. Duodden gåhtjoduvvin aj sijá máná gudi lidjin badjel 18 jagága. Gatjálvissjiemá sáddiduvvin 6033 ierit jåhttijda (vuostasj buolvva). Tjoahkkáj 2058 (34 prosenta) sijájs válljijin oassálasstet. Ierit jåhttij mánájs gåhtjoduvvin 6197 (nuppát buolvva), sijájs 1168 (19) prosenta oassálasstin. Gålmadisoasse oassálasstijs diededin sij li sáme. Gatjálvissjiebmáguoradallam tjadáduváj snjuktjamános -gålgådismánnuj 2014. Tjáledum la artihkal mij gåvvit tjuolldemav ja gåktu dáhtá tjoahkkiduvvin.
Plána åvddålijguovlluj
Guoradallam vaddá buorre gåvåv gåktu ulmutja li jåhtålam muhtem smávep suohkanijs Nuorttalij-Vuonan. Guoradallam buktá aj dutkamvuododum máhtojt stádaálmmuga varresvuoda, iellemdile ja identitiehta gudi li bajássjaddam smávep suohkanijn nuorttalin. Guokta dutkamprosjevta li jådon gatjálvissjiebmáguoradallama dáhtáj vuodon.
Almodime
Broderstad AR, Broderstad EG. Flytting og urbanisering: Sapmi i forandring. I: Nystø SR, Guhttor M, Pedersen S, redaktører. Sametinget 25 år. Karasjok: Sametinget; 2014. s. 153-70. ISBN: 978-82-91200-19-4.
Melhus M, Eliassen BM, Broderstad AR. From Rural to Urban Living. A survey among internal migrants from Sami core areas to cities in Norway. Poster. Arctic Frontiers 2021.
Gejna guládallat
Prosjæktajådediddje: Ann Ragnhild Broderstad
UiT Vuona arktalasj universitiehtta, universitiehta direktera baktu vásstet dáhtáj giehtadallama åvdås.
Tjuovvusa (dárogiellaj)
Medlemmer:
Ann Ragnhild Broderstad (Principal investigator)
Marita Melhus