Ekstremadálki Vuosttaš vahkkuid čivgama maŋŋel leat dat unna rievssatčivggažat asehaččat ja hearkkit galbmasii ja arvái.
Njuoska uvja ii ligge bures, ja jus arvá olu guhkit áiggi, de sáhttet rievssatčivggat galbmot jámas.
Dát unnoraš ii ceavzán daid vuosttaš garra vahkkuid eallimis. Govva: John-André Henden
Otnon dálvvit Lea beaivvi guhkkodat, ii ge temperatuvra, mii eanas stivre goas rievssat coggá vilges beaskka dálvái.
Dat mearkkaša ahte go ii muohte nu árrat čakčat – ja árabut maid muohta suddá dálvet – de lea rievssat liikká vielgat vaikko eatnamis ii leat ge muohta. Dat dahká ahte lea bahá borahallat boraspiriide.
Go eai beasa čiehkadit muohttagis, de báitet dat vilges rievssahat miesttagiin ja muorain, lea daid lea álki fuomášit nealge boraspiriide. Govva: John-André Henden
Eanet bohccot jápmet njuoska dálvviid dihte.
Eanet boazoráppit mearkkašit eanet biebmu generalisttaide: riebanii, garjái ja eará elliide mat borret dan maid lea álkimus oažžut. Dan dihte dat birgejit nu bures ja lasket.
Nu lea maid rievssahii hui bahá borahallat daidda boraspiriide.
Sáhpánspesialisttat leat boraspiret mat eanas ellet sáhpániiguin.
Ovdamearkkat sáhpánspesialisttaide: buoidda, nirpi, njálla, boaimmáš ja skuolfi. Govva: Jikŋon eanan: Jan Erik Knutsen, jápmán goddesáhpán: Rolf A. Ims, rievssatčivga: Marita Anti Strømeng ja nirpi: coat.no
Rievssatfálli lea rievssatspesialista, mii mearkkaša ahte eallá eanas rievssahiin. Dat lea dan dihte gitta rievssahiin, ja dan máddodat čuovvu rievssatmáddodaga, nu movt dás illustrerejuvvon.
Jus rievssatmáddodat unnu, de sáhttá čuohcat garrasit rievssatfálliide. Das eai lea nu galle molssaeavttu biepmuide, ja jus rievssahat unnot bearehaga, de sáhttá rievssatfálli oalát nohkat. Rievssatfálli lea dan dihte merkejuvvon rukseslistui hearkin (VU).
Vaikko juohke ovttaskas rievssatfálli borrá ge máŋga rievssaha, de lea dan máddodat unni rievssatmáddodaga bálddas ii ge oro čuohcame rievssatmáddodahkii hupman veara olu.
Rievssatfálliid ja rievssahiid oktavuohta lea juoga maid mii dutkat, ja muhtun jagiid geahčen diehtit sávvamis man olu rievssahat fertejit leat vai bissu eallinfámolaš rievssatfállemáddodat ja makkár effeakta rievssatfállis lea rievssatmáddodahkii.
Ná mii dutkat rievssahiid
Ovttasbarggus FeFoin ja báikkálaš bivdiiguin vázzit mii fásta ruvttuid juohke čavčča, gos ohcat loddebeatnagiiguin rievssatčivggaid.
Registreremat muitalit sullii galle rievssaha leat ja man olu čivggaid leat ožžon juohke jagi. Govva: Marita Anti Strømeng
Mii registreret maid rievssatbaikkaid fásta sajiin oaidnin dihte man olu rievssahat gávdnojit meahcis juohke jagi. Govva: John-André Henden
Dán bovssas lea dakkár báddenrusttet mii bádde rievssatskeaikima giđđat.
Jietnabáttit adnojuvvojit sihke rievssahiid ja gironiid registreremii. Govva: Jan Erik Knutsen
Mii lohkat rievssatfálliid, goaskimiid, boaimmážiid ja gáranasaid besiid ja čivggaid čuovvun dihte dakkár boraspiriid máddodagaid mat borret rievssahiid ja gironiid.
Dálvet mii bidjat sevttiid ja fuođđokámeraid registreren dihte boraspiriid mat bohtet. Dás lea okta min fuođđokámerain govven goaskima mii lea čohkkedan juste gasku borranlihti.
Giron
Nannan-Norggas lea hui unnán diehtu gironiid birra, ja Várjjat lea dat áidna báiki go gironat gozihuvvojit.
Dan dihte leat mis veaháš eará vuogit čuovvut girona máddodaga go maid rievssahiin dahkat.
Juohke čavčča ohccojuvvojit beatnagiid haga girončivgamat. Registreremat juohke beasis adnojuvvojit rehkenastit galle čivgga guhte ge loddi lea ožžon dan jagi. Govva: Geir Vie
Guldalanbovssaiguin báddejuvvojit gironat seammaládje go rievssahat.
Govva: Jan Erik Knutsen
Masa adno rievssahiid dutkan?
Hálddašeapmi
Go diehtá mii lea mii dagaha ahte rievssatmáddodat rievddada, de lea vejolaš addit báikkálaš eiseválddiide ávžžuhusaid movt sáhttet stuoridit máddodaga – nu go bivdit boraspiriid mat borret rievssahiid.
Dat go rehkenastit gironiid ja rievssahiid logu Várnjárggas, sáhttá adnot máddodagaid hálddašeapmái – ovdamearkka dihte rievssahiid bivdoeriide.
Govva: Jon Aars
Bivdoearit
Vaikko boraspiremáddodagain lea mearkkašahtti stuorát mearkkašupmi rievssatmáddodahkii go das ahte galle rievssaha báhččojuvvojit bivddus, de leat jahkásaš rievssatbivdoearit maiddái dehálaš doaibmabidju vai ollislaš deaddu nállái ii šatta beare stuoris.