Vásádusá viehkediddjijs ja rijbbam kultuvralasj perspektijvan.
Vásádusá viehkediddjijs ja rijbbam kultuvralasj perspektijvan.
Prosjækta l låhpaduvvam.
Dutkamprosjækta "Hæhkka jábmema lagámusá Nuorttalij-Vuonan" la dáhtájt tjoahkkim guovtet sajijs; "Suohkanguoradallam" ja "Báhtsám lagámusá guoradallamin", ja la ássjáj lahkanam sihke kvantitatijva (gatjálvissjiemá) ja kvalitatijva (tjiegŋalap ságájdahttema) láhkáj.
"Suohkanguoradallam" (gatjálvissjiebmá mav iesj la dævddám): Suohkandálkudiddje ja/jali jådediddje suohkana hiehtejuohkusin gej duogen li lagámusájt tjuovvolit divna suohkanijn Nuorttalij-Vuonan (n=88) ja tjuoldedum suohkana oarjjel-sáme guovlon (n=9, Roandem, Engerdal, Røros, Snåsa, Røyrvik, Steinkjer, Lierne, Namsskogan ja Levanger) ja Svalbard (n=1), jæskoduvvin ja oadtjun diedojt guoradallama birra. Tjoahkkáj 93 suohkana sihtin guoradallamij sæbrrat (RR: 60 %).
"Lagámusáj guoradallam" (gatjálvissjiebmá mav iesj la dævddám): Suohkandálkudiddje ja/jali jådediddje suohkana hiehtejuohkusin gej duogen li lagámusájt tjuovvolit divna suohkanijn Nuorttalij-Vuonan (n=88) ja tjuoldedum suohkana oarjjel-sáme guovlon (n=8, Engerdal, Røros, Snåsa, Røyrvik.). Steinkjer, Lierne, Namsskogan ja Levanger), jæskoduvvin ja ánodijma jut galggin gávnnat lagámusájt suohkanis gatjálvissjiebmáguoradallamij. Tjoahkkáj ánodijma 437, dájs 151 miededimsjiemá ruopptot sáddiduvvin, tjoahkkáj 244 miededimij lagámusájs. Lagámusáj gatjálvissjiebmáguoradallamij (N=244) vásstedin 74 % (n=180).
"Lagámusáj guoradallam" sebradahttemævto lidjin:
"Lagámusáj guoradallam" (kvalitatijva tjiegŋalap ságájdahttema): Lagámusá gudi lidjin miededam ságájdahttemij sæbrrat, gullin gatjálvissjiemá dievddema maŋŋela mijás ja de ságájdahtijma sijá sijddasuohkanin. Tjiegŋalap ságájdahttema dagáduvvin tjuoldedum guovlojn ja tjoahkkáj 31 lagámusá duot dát sáme guovlos oassálasstin. Lagámusá lidjin látte, rivggo, sáme ja guojna gudi årrun Finnmárko fylkan, Råmså fylka merragátten ja stádan, julevsáme guovlon Nordlándan ja Nuortta-Trøndelága fylkan.
Prosjevta kvalitatijva oasen aneduváj fenomenologalasj lahkanibme man ulmme lij oahppat gåktu lagámusá duot dát kultuvras ja duogátjis vásedi ja ájádalli sæmmi ássje birra, liehket hæhkka jábmema lagámussan. Kvalitatijva ságájdahttemoahpestiddje dættodij gåktu lagámusá li vásedam viehkev ja doarjjagav almulasj viehkediddjijs ja sijá luondulasj sosiála værmástagás. Duodden oahpestiddje dættodij lagámusáj surggoprosessav ja rijbbamav sijá kultuvralasj birrasin.
Prosjækta "Hæhkka jábmema lagámusá Nuorttalij-Vuonan" låhpaduváj jagen 2011. Dutkamprosjevta rappårttå la almoduvvam ja sáddiduvvam juohkkahattjaj guhti lij fáron guoradallamin aktan divna suohkanijda Nuorttalij-Vuonan ja tjuoldedum suohkanijda oarjjelsáme guovlon.
Edna gijtto gájkajda gudi sebrajda!
Guoradallama prosjevtav jådedij dutke Anne Silviken.
Prosjækta lij aktisasjbarggo dáj gaskan: SSHF, Nasjonalt folkehelseinstitutt (FHI), Regionalt ressurssenter om vold, traumatisk stress og selvmordsforebygging (RVTS Nord) ja Samisk nasjonalt kompetansesenter – psykisk helsevern og rus (SANKS, Finnmarkssykehuset).
Prosjevta juohkusin lidjin dutke ja psykolåvggå Anne Silviken (SSHF), dutke ja sosiolåvggå Kari Dyregrov (FHI), antropolåvggå Gro Berntsen (RVTS Nord) ja stipendiáhtta Lena Slettli Gundersen (SSHF). Antropolåvggå Vigdis Stordahl (SANKS) ja sosionåvmmå Øyfrid Haugli (SANKS) libá mijájt viehkedam prosjevta åvddånahtedijn.