Mandáhtta
Kommisjåvnå namma la «Kommisjåvnnå mij galggá guoradallat vierredagojt sámij, guojnaj ja vuonasuobmelattjaj vuosstij (Duohtavuohta- ja såbadimkommisjåvnnå)».
Duogásj
Vuona oajválattja li ájgij tjadá gitta 1900-jahketjuode låhpa rádjáj tjadádam politihkav sámij, guojnaj ja vuonasuobmelattjaj gáktuj mij viehka nievres láhkáj vájkkudij sijá kultuvrraj, giellaj, identitiehttaj ja iellemdilláj. Dát politihkka álu gåhtjoduvvá dárojduhttempolitihkka.
Sihke riektálattjat ja duohta dagoj baktu li maŋemus gålmmå lågij jagijt tjadáduvvam dåjma ma galggin gæhttjalit dáv dilev duollistit.
Maŋemus 30 jage li sierraláhkáj sámij riektá nanniduvvam moadda lágaj ja ásadusáj tjadá. Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektáássjij gáktuj (Sámeláhka) bådij jagen 1987, ja Sámedigge rabáj jagen 1989. Stáhta åvdåsvásstádus sihkarasstet sámij riektájt gielasa, kultuvrasa ja sebrudakiellemisá sjattaj oassen Vuodolágas jagen 1988. Jagen 1990 lij Vuonarijkka vuostasj lánnda mij vuollájtjálij ILO-konvensjåvnåv nr. 169 álggoálmmugij riektáj gáktuj. Finnmárkoláhka jages 2005 galggá ierit ietján dilev láhtjet váj Finnmárko ednama ja luohkko háldaduvvi fylka årroj buorren ja sierraláhkáj vuodon sáme kultuvrraj, ællobargguj, miehttseæládusájda, æládusdåjmajda ja sebrudakiellemij (§ 1). Stáhtta la aj ándagis ádnum ietjas åvdep politihka åvdås sámij gáktuj.
Gå Vuonarijkka sjiehtadij Europaráde birástakkonvensjåvnnåj nasjonála unneplåhkoálmmugij suodjalime gáktuj jaget 1995, mav Vuonarijkka vuollájtjálij jagen 1999, mierreduvvin guojna/vuonasuobmelattja nasjonála unneplåhkoálmmugin Vuonan. Guojnagiella dåhkkiduváj unneplåhkogiellan Vuonan jagen 2005.
Ajtu vierredago sámij ja guojnaj/vuonasuobmelattjaj vuosstij dahkin hávijt ma ájn gávnnuji, ja ma vájkkudi aktijvuodav sámij, guojnaj/vuonasuobmelattjaj ja ieneplåhkoálmmuga gaskan vil uddnik.
Ájge tjadá la badjánam sávadus jut galggá almoduvvat almulasj kommisjåvnnå man duogen sjaddá guoradallat dárojduhttempolitihkav ja dan vájkkudusá, arvusmahtedum muodugis kommisjåvnåjs ietjá lándajn. Sámedigge la læhkám guovdátjin dákkir kommisjåvnå gájbbádusán. Stuorradigge mierredij biehtsemáno 20. biejve 2017 jut dákkir kommisjåvnnå galgaj ásaduvvat, gehtja Dokument 8:30 S (2016–2017) ja Innst. 493 S (2016–2017).
Tiebmá
Tiebmá kommisjåvnå bargguj la vuona oajválattjaj dárojduhttempolitihkka sámij ja guojnaj/vuonasuobmelattjaj vuosstij, ja dán politihka vájkkudusá ájnegis ulmutjijda ja juohkusijda ja aktijvuohtaj ieneplåhkoálmmuga ja guojnaj/vuonasuobmelattjaj ja sámij gaskan. Kommisjåvnnå galggá åvdemusát guoradallat dárojduhttempolitihka vájkkudusájt sámij ja guojnaj/vuonasuobmelattjaj vejulasjvuodajda ietjasa gielav adnet, ietjasa kultuvrav bisodit ja ietjasa æládusájt dåmadit. Dan aktijvuodan galggá kommisjåvnnå aj guoradallat gåktu dárojduhttempolitihkka la ieneplåhkoálmmugij vájkkudam, degu vassje ságaj ja badjelgæhttjama hárráj sámij ja guojnaj/vuonasuobmelattjaj vuosstij.
Ulmme
Guoradallama ulmme la dilev láhtjet dåhkkidibmáj sámij ja guojnaj/vuonasuobmelattjaj vásádusájs gå li vuonarijka oajválattjaj politihkas guoskaduvvam, ja dajs vásádusájs ma siján li læhkám juohkusin ja ájnegis ulmutjin. Ájggomus la ásadit aktisasj dádjadusáv gåktu oajválattja ja vuona sebrudahka la giehtadallam ålles jali åsijt guojna ja sáme álmmugijt ja sijá kultuvrajt.
Guoradallamin galggá åvddålijguovlluj gehtjadit. Oajvveulmme le kommisjåvnnå galggá dilev láhtjet váj såbadimbarggo sámij, guojnaj/vuonasuobmelattjaj ja ieneplåhkoálmmuga gaskan joarkká. Dav galggap ållidit navti váj ásadip aktisasj dádjadusáv dárojduhttempolitihkas ja dan vájkkudusájs.
Dahkamus
Kommisjåvnå dahkamusá li gålmmåj juogeduvvam.
Histåvrålasj kárttim
Kommisjåvnå ájnnasamos dahkamus la guoradallat ja gåvvidit vuona oajválattjaj politihkav ja dåjmajt sámij ja guojnaj/vuonasuobmelattjaj vuosstij bájkálattjat, guovlulattjat ja rijkkadásen, birrusij 1800 rájes gitta udnátja bæjvváj. Kommisjåvnnå máhttá aj guhkebut mannat maŋus histåvrån jus dasi dárbov vuojnni. Kommisjåvnnå galggá guoradallat ja duodastit politihka ideologijav ja ulmijt, majt dahkin gå dat tjadáduváj, ja vájkkudusá ájnegis ulmutjijda ja juohkusijda. Jus kommisjåvnå mielas la akta tiebmá mij la ájnnasabbo gå iehtjáda, de bæssá dav vuorodit iehtjádij badjel. Kommisjåvnnå galggá sierraláhkáj árvustallat skåvlåj rollav, valla galggá aj gehtjadit åskulasj, akademalasj, kultuvralasj jali sosiála ásadusáj ja organisasjåvnåj dåjmajt ietjasa guoradallamij.
Kommisjåvnnå galggá vieledit edna valjesvuodav juohkusij sinna, ja sieradusájt juohkusij gaskan. Ij lim ideologalasj vuodo jalik praktihkalasj politihkka sámij ja guojnaj/vuonasuobmelattjaj gáktuj avta lágásj, ij lim ga agev sæmmiláhkáj sámes sábmáj ja guojnas guojnnaj. Dási gulluji aj geográfalasj sieradusá. Åvdep dutkama gávnnusa vuojnnet vuosedi guojna/vuonasuobmelattja ja sáme juohkusa defineriduvvin rádjeunneplåhkoálmmugin, gudi degu dal sihkarvuohtapolitihkalasj siváj diehti hæhttujin gierddat nannusap politihkalasj vájkkudusájt gå iehtjáda. Kommisjåvnnå viertti bargonis mujttuj biedjat soajttá sihke motijva, ideologalasj fámo, ja konkrehta praktihkalasj dåjma ja båhtusa soajttá li læhkám ietjálágátja juohkusij gaskan ja jut soajttá ietjá láhkáj doajmmam aj juohkusij sisbielen, degu sjierve milta.
Kommisjåvnnå galggá aj gehtjadit gåktu dárojduhttempolitihkka vájkkudij ieneplåhkoálmmuga dádjadusáv sámijs ja guojnajs/vuonasuobmelattjajs, ja dáj juohkusij ietjasa dádjadibmáj ietjasa kultuvras, gielas ja álmmugis. Sæmmi láhkáj galggá kommisjåvnnå dárojduhttempolitihka vájkkudusájt gehtjadit daj riektálasj ja almma dåjmaj milta ma li doajmmaj biejaduvvam dan vájkkudusájt buoredit jali vuosteldit. Kommisjåvnnå galggá árvustallat gåktu dákkir dåjma iesjgeŋga juohkusa gáktuj li doajmmam.
Kommisjåvnnå galggá åvddån buktet persåvnålasj vásádusájt ja subttsasijt navti jut ájnegis ulmutja gej li vásádusá juogadit, bessi ietjasa subttsasav subtsastit, aj dajt subttsasijt vierradagoj birra mij sijáj jali lagámusáj vuosstij dagáduváj, ja gåktu vierredago vájkkudusá li sijá iellemdilláj li vájkkudam jali vilá vájkkudi sijá iellemdilláj.
Guoradallat dárojduhttempolitihka vájkkudusájt uddni
Duodden histåvrålasj åvddånahttema ja vásádusáj guoradallamij, galggá kommisjåvnnå gehtjadit gåktu dárojduhttempolitihkka la udnásj dilláj vájkkudam, åvdemusát mij guosská sáme ja guojna/suoma giellaj ja kultuvrraj udnásj sebrudagán ja dárojduhttempolitihka vájkkudusá ássjijda degu ruhta-, sosiála-, varresvuohta- ja identitiehtadille, sihke juohkusijda ållåsin ja ájnegis ulmutjijda. Ja de galggá kommisjåvnnå guoradallat gåktu dárojduhttempolitihkka la udnásj sebrudahkaj vájkkudam, degu vassje ságaj ja badjelgæhttjama hárráj.
Oajvvadit dåjmajt ma lulun åvddålijguovlluj såbadit
Kommisjåvnnå galggá åvddån biedjat oajvvadusájt dåjmajda ma lulun ienep avtaárvvusasjvuodav nannit ieneplåhko- ja unneplåhkoálmmuga gaskan, ja oajvvadusá dåjmajda ma lulun diededit ja vijdedit åbbålasj máhtov sebrudagán sáme ja guojna/vuonasuobmelattja histåvrå ja kultuvra birra. Dá máhtti liehket duola degu dåjma váj joarkká nannit sáme ja guojna/vuonasuobmelattja gielav ja kultuvrav jali diededit ja sáddjit ja guládit máhtov dárojduhttempolitihka ja dan vájkkudusáj birra ieneplåhkoálmmugij. Dán aktijvuodan la luondulasj jut kommisjåvnnå aj árvustalá udnásj dåjmajt ma juo gávnnuji såbadime gáktuj.
Danen gå kommisjåvnå bargo oajvveulmmen la ásadit aktisasj dádjadusáv vássám ájges ja vijddásap máhtov ietjama aktisasj histåvrås, galggá kommisjåvnnå duodden låhpalasj rapporttaj gávnnat hiebalgis vuogijt gåktu guládit máhtudagáv mij åvddån boahtá. Dáv máhttá dahkat digitála mediaj/internehta baktu, dábálasj medijaj baktu ja ietjá kanálaj baktu majt kommisjåvnnå vuohkasin gávnná.
Barggamvuohke
Kommisjåvnnå galggá dilev láhtjet systemáhtalasj la lahka aktisasjbargguj guoskavasj birrasij ja organisasjåvnåj, váj sebrudahteduvvi ja rádádaláduvvi bargadijn. Dán diehti galggá kommisjåvnnå árvustallat nammadit avtav jali ienep referánssa-juohkusa jali muodugasj aktisasjbarggoæjvvalime daj nammadum birrasij ja organisasjåvnåj åvdåstiddjij.
Kommisjåvnnå bierri sihke tjálalasj ja njálmálasj gáldojt adnet. Dárbo milta galggá kommisjåvnnå dålkåjt adnet informántaj ságastallamij. Soajttá aj vuogas dibddet informántajt ietjasa subttsasijt ietjá láhkáj åvddån buktet váj sihkarasstá jut nav moattes gå vejulasj bessi subtsastit.
Kommisjåvnnå galggá álgget fáhkasuorge udnásj dutkama milta ja dav biedjat ietjasa åvddånbuktema vuodon. Jus kommisjåvnnå gávnná udnásj dutkamin vájllu máhtudahka, de máttá iesj jali aktisasjguojmij baktu guoradallat arkijvajt jali ietjá guoskavasj gáldojt váj kártti, gåvvit ja dokumenteri mierredum tiemájt. Kommisjåvnnå máhttá aj oajvvadit vijddásap dutkamav doajmman váj kommisjåvnå ájggomusáv ållit.
Kommisjåvnnå galggá tjoagget ájnegis ulmutjij ja juohkusij subttsasijt tjanádum dárojduhttempolitihkkaj duola degu navti jut ásat tjåhkanimijt ja/jali ságájdahttemijt ja dilev láhtjet váj ájnegis ulmutja bessi ietjasa subttsasijt subtsastit navti jut bukti/sáddiji tjálalasj hámen, jiedna- jali videobátten jali ietjá hiebalgis hámen. Dákkir subttsasij tjoaggem máhttá ållåsit jali muhtem mudduj dagáduvvat fáhkabarggijs aktisasjbarggoásadusájn, bájkálasj birrasijn jali ietjá sajijn. Navti máhttá kommisjåvnå vuodo liehket juohkusij ietjasa dádjadus ietjas histåvrås.
Muodugasj guoradallama li jådon jali plániduvvi Suoman ja Svierigin. Kommisjåvnnå aloduvvá nuorttarijka gehtjadibmáj, ja åhtsåt aktijvuodav barggoguojmij dåj ietjá nuorttarijkaj lándajn.
Tjoakkedum materiála gálggiduvvá Arkijvvadåjmadahkaj gå kommisjåvnå barggo låhpaduvvá. Dán materiálan li diedon persåvnnåsensitijva diedo ja danen galggá giehtadaláduvvat navti váj sij gudi li subtsastam li jasska. Sæmmi båttå sjaddá dát dakkir materiála manna la stuorra árvvo dutkijda maŋŋela aj, ja bierri rabáduvvat boahtte ájge dutkamij. Danen hæhttu kommisjåvnå arkijvva klausuleriduvvat, ja dan ano njuolgadusá mierreduvvat, navti váj sihkarasstá dåhku bessi dåssju dutke gudi ehtalasj njuolgadusájt tjuovvu ja ájnegis ulmutjij gájbbádusáv priváhta iellemij vuogas láhkáj ållidi.
Kommisjåvnnå aloduvvá dilev láhtjet váj dutke bessi iesj kommisjåvnå bargov aj dutkat guoradaládijn.
Birástagá
Rudá majt kommisjåvnnå dárbaj juolloduvvi stáhtabudsjehta baktu.
Kommisjåvnån galggá sierra dåjmadahka.
Almulasj oajválattja ja iehtjáda gudi almulasj oajválattjaj åvdås barggi, galggi viehkken váj kommisjåvnnå bæssá dahkat dav mij dan mandáhta tjuodtju.
Kommisjåvnnå galggá ietjas bargov ållit åvddål ragátmáno 1. biejve 2022 ja ietjas rapportav gálggit Stuorradikke presidentajda.
Jus kommisjåvnå mielas la vuogas, de bessi oasserapportajt buktet bargadijn.