Mierieh

Kommisjovnen nomme lea «Kommisjovne mij galka daaroedehtemem, bïedtemem jïh båastoem saemiej, kvænaj jïh suemieladtji vööste goerehtidh (saetniesvoete- jïh liktemekommisjovne).

Våarome

Nöörjen reereme lea tïjjeboelhkine 1900-låhkoen mïnngiegeatjan politihkem tjirrehtamme saemiej, kvænaj jïh suemieladtji vööste, mij garre dïjpi dej gïelide, identiteetem jïh jieledebiejjieh. Daate jis politihke daamhtaj daaroedehtemen-politihkine gohtedåvva.

Dovne reaktaj muhteste jïh fïerhtenbeajjetje tsiehkiej muhteste hov lea daej mïnngemes golmeluhkie jaepiej doekoe ovmese-laakan voejhkelamme daam staeriedidh.

Mïnngemes 30 jaepiej joe lea joekoen saemiej reaktah nænnoestamme ovmese laaki, institusjovni tjirreh. Laake Saemiedigkien bïjre jïh jeatjah saemien reaktatsiehkieh (saemienlaake) hov bööti 1987, jïh Saemiedigkie rïhpelgovvi 1989. Staaten dïedte gïehtjedidh saemiej reaktah jïjtse kultuvrem, gïelem jïh siebredahkejieledem evtiedidh hov Maadthlaakesne tjaalasovvi 1988. Jaepien 1990 Nöörje lij voesteges rijhke mij ILO-konvensjovnen nr.169, iemiealmetji reaktaj bïjre, nænnoesti. Finnmarhkenlaake jaepien 2005, edtja gïehtjedidh ahte eatnemen veeljiem fylhken almetji bueriemasse båata, jïh joekoen seatadidh saemien kultuvrem, båatsiem jïh mïehtsiestalleme jïh siebredahkejielede (§ 1). Staate aaj lea aanteges vaeteme altese ovtetje politihken åvteste saemiej vööste.

Juktie Nöörje lea Europaraerien mieriekonvensjovnem åeliedamme, gïehtjedidh nasjovnale unnebelåhkojde gorredidh 1995, mij Nöörjesne nænnoestin 1999, dellie kvænah/suemieladtjh aaj staatusem nasjovnaale unnebelåhkojne åadtjoejin. Kvænaj gïele aaj unnebelåhkoegïeline Nöörjesne nænnoestovvi 2005.

Mohte daate ij staarnedehth haevide mij lea båateme dïedtelgimmeste, jïh annje leah verteminie saemiej jïh kvænaj/suemieladtji luvnie, jïh mij dagke annje klaerede ektievoetem jïjnjebhlåhkoen almetji muhteste.

Jaepiej tjirreh hov lea vaejtiem sjïdteme aktem byjjehks kommisjovnem tseegkedh mij galka gïehtjedidh dam båajhtoem mij lea båateme daaroedehtemen-politihkeste, juktie jeatjah rijhkine hov leah aaj dagkerh kommisjovnh bïejeme. Saemiedigie lea meatan orreme eadtjoestamme dagkerem tseegkedh. Stoerredigie nænnoesti ruffien 20.b. 2017 kommisjovnem tseegkedh, gd. Tjaalege 8:30 S (2016–2017) jïh Nænnoest. 493 S (2016–2017).

Aamhtese

Aamhtese kommisjovnen barkosne lea nöörjen reeremi daaroedehteme-politihkem saemiej jïh kvænaj/suemieladtji vööste gïehtjedidh, jïh goerehtidh guktie daate politihke lea almetjh doehteme, dåehkieh dijpeme, jïh guktie lea ektievoetem jïjnjebhlåhkose klaeriedamme. Kommisjovne edtja voestes iereste gaavnedh guktie daaroedehtemen politihke lea heerreme saemiej jïh kvænaj/suemieladtji nuepieh jïjtsh gïelide soptsestidh, kultuvrh jïh jïeledevuekieh evtiedidh. Daennie sïenten kommisjovne aaj galka gïehtjedidh guktie daaroedehtemen ussjelivuekie lea jïjnjebh-låhkosne dabranamme – laavsemem jïh dïedtelgimmiem eevtjeme saemiej jïh kvænaj/suemieladtji vööste.

Ulmie

Goerehtimmien ulmie lea våaromemem bïejedh, guktie vuaptan darjodh saemiej jïh kvæmaj/suemieladtji dååjrehtsh nöörjen reeremi politihken nuelesne, jïh guktie lea almetjh vuj dåehkieh dijpeme. Aajkoe hov lea ektielaaketje vuerkiem buektedh, maa guktie nöörjen siebredahke lea saemiej jïh kvænaj kultuvrem dïedtelamme.  

Goerehtimmie galka åvtese aaj gïehtjedidh. Åejvieulmie hov lea ahte kommisjonen barkoe galka ektielaaketje vuerkiem buektedh, man garre daaroedehtemen politihke sjïdti, jïh nimhtie våaromem nænnoestidh mestie gåerede searanimmiem evtiedidh, saemiej, kvænaj/suemieladtji jïh jïjnjebh-låhkoen gaskem. 

Laavenjassh

Kommisjovnen laavenjasse lea guelmien-gierten.  

Histovrijem vuesiehtidh

Kommisjovnen vihkielommes laavenjasse lea gïehtjedidh jïh buerkiestidh daaroen politihke jïh råajvarimmie saemiej jïh kvænaj/suemieladtji muhteste, ovmese sijjine jïh abpe rïjhkesne, 1800-låhkoste jïh veele daan beajjan. Jis gaavna daerpies dellie kommisjovne aaj maahta guhkebe bååstide gïehtjedidh. Kommisjovne edtja dotkedh jïh åvtese buektedh ideologijem jïh magkerh åssjalommesh lij dan politihken duekesne, guktie jis politihkem tjirrehtin, jïh guktie almetjh dijpin.  Jis kommisjovne gaavna naan aamhtese mij åtna joekoen vihkeles gietskebe gïehtjedidh, dellie maahta dam tjamkebe goh jeatjah bielieh vierhtiedidh. Kommisjovne edtja sjïere vuartasjidh guktie skovline orreme, mohte aaj religijovnen vuekieh, jïh jeatjah ööhpehtimmie-organisasjovni, jïh sosiaale siebriej råajvarimmieh gïehtjedidh.

Kommisjovne edtja maaje ovmese-voetem fïerhtene dåehkine seatadidh, mohte aaj joekehtside dåehkiej gaskem. Ideologijen vuekieh jïh politihke saemiej kvænaj/suemieladtji vööste idtjin aktelaaketje almetjh dïjph, jïh ij gænnah nimhtie daej dåehkiej sisnie. Dan lissine aaj geograafihke joekehtsh. Dotkemebarkoe mij joe lea dorjesovveme maaje vuesehte ahte kvænah/suemieladtjh jïh saemieh gieh vööjnin rastaorrijh lin, dah aaj garrebe dïedtelgovvin daan politihken nuelesne. Kommisjovne tjoevere daennie barkosne vuaptan årrodh ahte dovne ulmieh lin joekehth, ideologijen vuajnoeh jïh praktihke gïetedalleme aaj maahtetje joekehthlaakan orreme ovmese dåehkine, jïh dåehkiej sisnie, mejtie lin gaarmanæjjah nyjsenæjjah jnv.

Kommisjovne aaj edtja gïehtjedidh guktie daaroedehtemen politihke lea klaeriedamme jïjnjebhlåhkoen vuajnoe saemiej kvænaj/suemielatji vööste, jïh daej dåehkiej jïjtse vuajnoe jïjtjedh kultuvren, gïelen jïh guejmiej muhteste. Nov aaj edtja kommisjovne gïehtjedidh guktie daaroedehtemen politihke lea almetjh dïjpeme, jïh magkerh dorjemesh lea tseegkedovveme reaktan tjirreh, daam politihkem staeriedidh. Kommisjovne edtja voejhkelidh daejtie dorjemsidie vierhtiedidh, maa guktie leah dåehkide dïjpeme.

Kommisjovne edtja voejhkelidh almetji dååjrehtsh jïh soeth åvtese buektedh, jïh nuepiem vedtedh almetjidie akti akti jïjtsh dååjrehtsh soeth juekedh, jïh aaj sopsestih ovreaktah, båastoevoetem jïjtjemen vööste, vuj jeatjabi laeviej vööste. Jïh aaj soptsestidh guktie båajhtoevoete lea sijjien jieledetsiehkieh dïjpeme.

Gïehtjedidh daaroedehteme-politihken båånesjimmie daejbaelie

Gosse lea gïehtjedamme histovrijen evtiedimmie, jïh almetji dååjrehtsh, dellie edtja kommisjovne aaj vuartasjidh daaroedehteme-politihken båånesjimmie daejbaeliej, voestes ïereste guktie gïelen jïh kultuvren tsiehkieh dïjpeme, mohte aaj guktie materielle jïh sosiaale tsiehkieh, nov goh healsoem jïh identiteetem klaeriedamme, maaje dåehkine jïh almetjen jïjtse jieledetsiehkieh.  Kommisjovne edtja vijriebasse aaj gïehtjedidh daaroedehtemen båånesjimmie daaletji siebredahkine, vuesiehtimmien gaavhtan væssjoehtimmien-jiehtesh jïh dïedtelgimmie.

Uvielassh guktie liktemem jaaksedh

Kommisjovne edtja uvtielidh maa guktie gåerede buektiehtidh buerebe tsiehkieh jïjnjebh- jïh unnebelåhkoej aalmetji gaskem. Jïh aaj uvtielidh naan darjomesh mah guktie maahtoem nænnoestidh siebredahkesne, ööhpehtidh saemiej kvænaj/suemieladtji kultuvrem, jïh guktie lea daaletji. Aktem vuesiehtimmiem lea vijriebasse barkedh saemien, kvænaj/suemieladtji gïele-, jïh kultuvrebarkoem evtiedidh, mohte aaj bïevnedidh jïh ööhpehtidh daaroedehtemen båajhtoem jïjnjebhlåhkose. Daennie sïenten hov lea iemie ahte kommisjovne aaj vierhtede searadehtemen-råajvarimmide mah joe leah tseegeldihkie.  

Juktie tseegkedh aktem ektielaaketje guarkoem vaaseme aejkijste lea kommisjovnen åejvieulmie, jïh aaj stuerebe maahtoem buektedh. Dannasinie kommisjovne edtja reektedimmien mænngan aaj ohtsedidh vierhtieh mejgujmie gåerede maahtoem soptsestalledh. Dam badth gåerede darjodh gaskeviermien tjirreh, jïh ektiebarkoen viehken siejhme meediaj tjirreh, jïh aaj jeatjah vuekine jis kommisjovnen mietie åajvoeh

Vuekie

Kommisjovne edtja veele jïh gietskies ektiebarkoem evtiedidh dej byjreski, organisasjovni gujmie mah leah dïjpedamme, guktie åadtjoejieh meatan årrodh soptsestalledh daennie barkosne. Dan gaavhtan kommisjovne edtja vuartasjidh mejtie daerpies aktem vuj jeenjebh referaansedåehkieh tseegkedh, vuj naan jeatjhlaaketje ektiebarkoe-dåehkie gusnie almetjh meatan daej siebredahkijste, organisasjovnijste.   

Kommisjovne byöroe dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gaaltijh nuhtjedh. Jis dle daerpies dellie kommisjovne galka tåalhkem nuhtjedh gosse almetjigujmie soptseste. Aaj gåerede baajedh almetjh jeatjah vuekine soptsestalledh, guktie jïjnjebh almetjh åadtjoejieh nuepiem soptsestidh.

Kommisjovne galka gïehtjedidh dam dotkemebarkoem mij joe gååvnese daan aamhtesen bïjre, jïh dam maadthvåaromine utnedh jïjtse barkosne. Jis kommisjovne gaavna mij joem fååtese daennie dotkemisnie, dellie maahta jïjtje vuj ektiebarkiji viehken våårkoeh vuj jeatjah materiaalem goerehtidh ihke guvviem illedh, jïh aamhtesem veele buerkiestidh. Kommisjovne aaj maahta eadtjoestidh jïjnjebe vijrebe dotkemem, ihke kommisjovnen ulmieh illedh.

Kommisjovne galka almetji, dåehkiej soeth tjöönghkedh dan daaroedehteme-politihken nueleste. Dam maahta darjodh tjåanghkosne, vuj gihtjedimmien tjirrh, jïh aaj baajedh almetjh jïjtsh sotide tjaalegine, tjoeje-baedtine, vuj naan jeatja vuekine vedtedh. Gosse dagkerh soeth tjöönghkedh, dellie maahta faagealmetjh nuhtjedh naan dotkeme-, vuj ektiebarkoe-organisasjovneste. Nimhtie hov kommisjovne åådtje almetji jïjtse guarkoem jïh histovrijem seatadidh.

Seamma-laaketje goerehtimmiebarkoe lea aalkeme, vuj soejkesjeminie Suemesne jïh Sveerjesne. Kommisjovne eevtjedåvva noerhterijhki vuajnemehaeriem måjhtajidh, jïh aaj voejhkelidh åahpanidh barkoeguejmiej-gujmie dej mubpie rijhkine.

Tjöönghkeme materiaalem galka Arkivveerhkese bïejedh kommisjovnen barkoeboelhken mænngan. Juktie dïeves saajrohts bïevnesh daennie materiaalesne, dellie daerpies eensi våårhkosne dam vöörhkedh, bïevnedæjjaj jearsoesvoeten gaavhtan. Seamma sïenten aaj lea vyörhteges bïevnesh vijrebe dotkemasse daan barkoen mænngan, juktie byöroe baajedh dotkemisnie dam nuhtjedh. Dannasinie tjoevere kommisjovnen våårhkoem klausulen nuelesne gorredidh, jïh sjïere njoelkedassh evtiedidh. Guktie jearsoesvoetem seatadieh, jïh dåajmijes vuekien dotkemasse baaja, gusnie almetji jearsoesvoetem gorredieh.

Kommisjovne eevtjedåvva lïhkedotkemem bööredh dan barkoetïjjen doekoe.

Mieriej sisnie

Vierhtieh mah leah daerpies kommisjovnen barkose båetieh staaten beetnehvårkojste.

Kommisjovnen lea sjïere sekretariaate.

Byjjehks reeremh jïh jeatjah barkijh dej nuelesne gelkieh dåårjehtidh, jïh viehkiem faaledh guktie kommisjovne maahta darjodh dam barkoem mij mandaatesne tjåådtje.

Kommisjovne edtja barkoem illedh eannan skïereden 1.b. 2022 jïh reektedimmiem vedtedh Stoerredigkien åvtehkidie.

Jis dle kommisjovnen mïelesne nuhtjeges, dellie maahta lehkie-reektehtsh aaj laehpedh barkoejaepiej doekoe.

 

    Årromesijjie

  • Sannhets- og forsoningskommisjonen
  • Handelshøgskolen
  • Postboks 6050 Langnes
  • 9037 Tromsø